Külaelu arengukava 2009 – 2015
6 VASTSE-ROOSA PIIRKOND
Vastse – Roosa piirkonda kuuluvad Vastse – Roosa, Peebu ja Tundu külad.
6.1 Ajalugu
Vastse-Roosa vald moodustati 1866. aastal. 1920. aastal jäi Vastse-Roosast riigipiiri
ajamisel suurem osa ühes valla, koolimaja ja teiste kogukondlike asutustega Lätile.
11.02.1921. aastal Valga maakonna kindlaks määramisel jäi Vastse-Roosa endiselt Võru
maakonna alla. 1933. a. toimus Vastse-Roosa valla likvideerimine, liideti Vana-Roosa
vallaga. 1939. a. liideti Varstu vallaga. 01.09.1945. a. alustas tööd Vastse-Roosa Küla TSN
Täitevkomitee, mis seoses külanõukogude reorganiseerimisega likvideeriti 1. juulist 1954
ja liideti Mõniste Külanõukoguga. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. a. muutus
Mõniste vallaks.
01.10.1919. a. kolis iseseisev 4-klassiline Vastse-Roosa algkool härrastemajja. Kuni 1928.
aastani oli koolis 4 klassi, 1928. a. sügisel avati 5. klass ja 1929. a. 6. klass. 1929/1930 a.
oli 6 klassi- 2 õpetajat ja 30 õpilast. 1936. a. valmis uus koolimaja, mis oli ka 6-klassiline,
kuid hiljem muudeti kool taas 4-klassiliseks. Koolimaja on valmistatud Hans Kõlli projekti
järgi ja ehitajateks olid kohalikud inimesed. 1. novembril 1939. a. oli 6 klassi ja õpilasi
kokku 62 ning klassikomplekte 2. Kool sulges uksed 1972. a. Alates 1992. a. asub Vastse-
Roosa Algkooli majas Vastse-Roosa Piirivalvekordon.
Postiagentuur avati Vastse-Roosa vallamajas 20.05.1924. aastal, mis toimis seal kuni 1944.
aastani. Mõnistesse viidi üle 60-ndatel, kuid nimi oli Vastse-Roosa sidejaoskond. 80-ndatel
muudeti nimi Mõniste sidejaoskonnaks.
1920.-1940. aastani tegutsesid külas Tundu Veeühistu ja Jäärajaam. Vastse – Roosa
Vesiveski on ehitatud 1909 a. Veeühistusse koondusid taluperemehed sookuivenduse
eesmärgil jasuuremate veekogude omanikud.
Vastse-Roosa esimese poe asutas Pudan mõisa moonamajja. Ta kauples rauakaupade,
majapidamistarvete ja viinaga. Pood likvideeriti 1940 a. Teine pood töötas kuni 1960.
aastani (Ferdinand Kütt). Küti poolt toodi kauplus 1968 a. veskimajja, nimeks sai „Vaidva
kauplus„ kus töötas kuni 1992. aastani. Hiljem hakkas käima autokauplus, mis käib
praeguseni üks kord nädalas. 1993. a. alustas Metsavenna pood, mis töötab tänaseni.
Vastse-Roosa vallakohus moodustati 1866. a. 1890. a. läks see aga Ape vallakohtu alla.
Vastse-Roosa Masinatarvitajate Ühisus – loodi 4. juuli 1920. a. ja likvideeriti 1950. a.
Vastse-Roosa Raamatukogu Seltsi segakoor – 1920-1941
Kodutütred ja Naiskodukaitse- asutati 3.02.1929. a., asutajaliikmeid 12.
Noorkotkad ja Kaitseliitlased- 1930. ja 1933. a.
Vastse-Roosa Raamatukogu Selts –loodi 1925. a.
6.2 Paiknemine
Vastse-Roosa küla asub Võru maakonna lõunapoolsemas tipus Mõniste vallas, küla piirneb
Läti Vabariigiga. Esimene naaberriigi linn asub 3 km kaugusel Ape linn. Vallakeskusest
asume 7 km kaugusel, kool ja lasteaed asuvad 10 km kaugusel. Küla läbib Mõniste-Ape
maantee, mis on kohati ohtlik kuna liiklus on tihenenud just suurte veokite tõttu. Võru-
Valga maantee jääb 8 km kaugusele.
Tundu küla on pindalalt Mõniste vallas 9. kohal. (6,2 km²) Mõniste keskusest asub ta 5 km
kaugusel kagu suunas Mõniste-Ape tee ääres. 1975.a. külade koondamise tulemusena liideti
Luhtu, Peeli, Pihkura, Soe ja Tundu asula ning moodustus praegune Tundu küla.
6.3 Infrastruktuur
Elektriga on varustatud kõik majapidamised, kuid teenuse kvaliteet kaugemal küla servadel
ei ole väga hea.
Teede seisukord on keskmine, kuid mõnele majapidamisele on probleemiks kehv ligipääs.
Vajalik on vallapoolne abi teede remontimisel.
Lähim postipunkt hetkel asub Mõnistes, 8 km kaugusel. Igapäevaselt käib postiljon. Veega
on varustatud majapidamised erinevalt – puurkaevuvesi ja enamikel on salvkaevud. Tänu
2007. aastal alanud hajaasustuse veeprogrammile, on rajatud salvkaeve ja puurkaev
(Metsavenna talu ja lisaks kolm majapidamist). Kanalisatsioonisüsteeme on vähestel
taludel.
Prügivedu on igal majapidamisel ise korraldatud.
Külal puuduvad kaardid ja viidad.
Puudub kooskäimise koht. Peamine suhtlemise ja kooskäimise koht on kohalik pood, kus
inimesed käivad peamiselt kolm korda nädalas. Et enamus elanikest on eakad, siis on
vajalik omavaheline suhtlemine. Käiakse koos ühiselt sünnipäevi tähistamas ja muidu juttu
ajamas.
Telefonid on olemas peaaegu kõigil elanikel, kas tava- või mobiiltelefonid. Meie külas asub
EMT mobiilimast ja seega on levi hea.
Arvuti ja internetiga on varustatud vähesed, kuna püsiühenduse hind on kallis ja leviga on
probleeme. Metsavenna poes on avalik internetipunkt ühe arvutiga.
6.4 Elanikud
Vastse – Roosa piirkonnas on 01.01 2009 aasta seisuga 95 elanikku. Tundu küla on
piirkonnas suurim, 42 elanikuga.
Tabel Elanike arv Vastse – Roosa piirkonna külades aastail 1994 – 2009
Küla |
1994 |
1995 |
1996 |
1997 |
1998 |
1999 |
2000 |
2001 |
2002 |
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
2008 |
01-01– 2009 |
VASTSE – ROOSA PIIRKOND |
||||||||||||||||
Peebu |
12 |
14 |
14 |
17 |
18 |
19 |
18 |
18 |
19 |
14 |
11 |
10 |
11 |
11 |
11 |
12 |
Vastse–Roosa |
51 |
51 |
45 |
45 |
47 |
45 |
45 |
42 |
41 |
41 |
40 |
44 |
43 |
40 |
42 |
41 |
Tundu |
49 |
51 |
51 |
55 |
55 |
54 |
54 |
51 |
51 |
49 |
48 |
48 |
47 |
46 |
46 |
42 |
kokku |
95 |
Küla asustus on koondunud maantee lähedale, kaugemal asuvaid maju on vähem.
Elanike liikumine on seotud pigem vananemisega , kuid hea märk on see, et noori tuleb
külla tagasi ja sünnib lapsi juurde ( 2007 ja 2008 sündis üks laps)
6.5 Inimkapital
Külaelanike hulgas on puutöö,- infotehnoloogia,- käsitöö- ja aiandusoskustega inimesi.
Inimeste hobideks on ajaloo- ja sugupuude uurimine ja küla ajalugu. On kogutud palju
andmeid, meenutusi, pilte jms. Koolitustel osalemine on tagasihoidlik.
6.6 Koostöö
Traditsioonilisteks ettevõtmisteks külas on iga- aastased heakorratalgud kalmistul, vabariigi
aastapäeva tähistamine Metsavenna talus ja vastlapäev. Rohkem ühiseid tegemisi ei ole,
kuna puudub kooskäimise koht ja eestvedajad. Külavanem ja seltsitegevus puudub.
Koostöö vallaga on tagasihoidlik, va. volikogu liikmete kaudu. Sõprussidemed on
Metsavenna talul ja tänu sellele külastab meie küla pidevalt võõramaalasi.
Maal on tekkinud selline olukord, et kohalike elanike elukvaliteet halveneb ning tekib oht,
et inimesed lahkuvad siit enda elukvaliteedi parandamise huvides.
Piirkonnas tegutseb Kivioja seltsing, kelle prioriteediks on piirkonnas elavate elanike
elukvaliteedi parandamine ja tasakaalustatud arengu toetamine
Mõniste vallaga on kavas arendada kultuuri- ja sotsiaaltegevusealast koostööd. Kivioja
seltsing toetab kohaliku omavalitsuse algatusi kohaliku kogukonna kodanikuaktiivsuse
tõstmiseks. Kivioja seltsingu tegevuse eesmärgiks on Peeli ja Vaidva jõega piirneval alal
maarahva omakultuuri säilitamine, külarahva kooskäimise taaselustamine ja piirkonna
harmoonilisele arengule kaasaaitamine; sealhulgas maamajanduse ja sotsiaalse arengu
toetamine.
2003. aastal rajati tänu projektitoetustele Tundu külla mänguväljak ja kiigeplats. Parandati
küla heakorda. Puhastati lamminiite. Paigutati suure tee äärde suunavad viidad. Ühisele
küla kooskäimise platsile veeti elektrikaabel. Talvise projektiga tehti koostööd kohaliku
naisseltsi, lasteaia ja kooliga. Ühiselt viidi läbi loomepäevi, mille käigus meisterdati palju
huvitavaid esemeid ja õpiti juurde uusi töövõtteid.
6.7 Elulaad
Vastse – Roosa piirkonnas taastatakse ja remonditakse maju ning haritakse põlde.
Kuritegevus puudub, kuna eakad inimesed on suurema aja kodus ja hoiavad naabrite
majadel silma peal- toimib naabrivalve. Ape linna lähedus mõjub meie piirkonnale
positiivselt.
Piirkonnas tegelevad mahepõllumajandusega Läätsamäe talu ja Peebu talu, OÜ Sentafarm
tegeleb lihaveisekasvatusega. Hüti külas asub Hüti Konverentsitalu, kus on võimalik
tegeleda ratsutamisega ja vibulaskmisega.
6.8 Vastse – Roosa piirkonna SWOT analüüs
TUGEVUSED • Maheettevõtja tegutsemine • Läbiv rahvusvaheline tee • Metsavenna talu • Lihaveiste kasvatus • Looduslikud olud • Kauplus, AIP, Wifi • Joogiveevarustuse paranenud olukord • Jõed (forell, harjus) • Naabrivalve Vastse – Roosas • Heakord • Kivioja seltsing |
NÕRKUSED • Valla ääreala • Palju eakaid • Elanikkonna vähesus • Külaliikumine nõrk • Hajaasustus (Peebu, Tundu) • Ühisürituste vähesus • Ettevõtjate vähesus • Teede kehv olukord • Eestvedajate, ühistegevuse vähesus |
VÕIMALUSED • Loodus • Koolimaja hoone kasutamine • Koostöö arendamine Ape linna noorsootöö–, kultuuri–, seltsitegevuslastega • Külade ajaloo talletamine – ajaloopäevade korraldamine • Vaatetorni rajamine Peebule • Talude viidastamine • Külaseltsi, MTÜ moodustamine • Puhkepiirkonna kujundamine |
OHUD • Veokite transiit • Elanikkonna vananemine • Noorte lahkumine külast • Elanike võõrdumine üksteisest • Kuritegevus |
6.9 Vastse – Roosa piirkonna tegevuskava 2009 – 2015
Tegevus/projekt |
Aeg |
Elluviija/Partner |
Eesmärk |
Kooskäimiskoha leidmine |
2009–2010 |
Vallavalitsus Külaselts Fondid |
Vastse-Roosa vana koolimaja valla omandisse saamine rendile võtmine MTÜ–le, kooskäimiskohtade rajamine kooli parki– lõkkeplats, kiigeplats, palliplats |
Seltsitegevuse käivitamine |
2009 – 2010 |
Elanikud |
Küla traditsiooniliste ürituste väljakujundamine, Külaseltsi juurde on käivitatud huvialaringid igale eale, külapäevad |
Heakorratalgute korraldamine |
2009 – 2015 |
Elanikud, külaselts |
Küla korrastatud ja prügivaba |
Vastse – Roosa kalmistule tööriistakuuri ja kellatorni rajamine |
2009 – 2015 |
Külaselts, fondid |
Korras kalmistu |
MTÜ moodustamine |
2009 – 2010 |
Elanikud |
Koostöö teiste vallas asuvate külaseltsidega, ühisüritused |
Turistidele teenuste osutamine, vaatetorni ehitamise algatamine Peebu külla |
2009 – 2015 |
Külaselts, Vallavalitsus, fondid |
Vaatetorni rajamisega on tehtud algust, valla kõrgeim koht Peebu külas |
Õpikoja toetus “Mesindus |
2009–2013 |
Fondid, elanikud, külaselts |
Anda teadmisi mesindusest |
Õpikoja toetus “Aiandus ja maastikukujundus” |
2009–2013 |
Fondid, elanikud, külaselts |
Anda teadmisi aiandusest ja maastikukujundusest |
Internetis piirkonda tutvustava kodulehekülje tegemine |
2009–2015 |
Külaselts, Vallavalitsus, fondid |
Edastada rohkem infot külast ja sealsetest tegemistest |
Õpikoja toetus “Kangakudumine |
2009–2013 |
Fondid, elanikud, külaselts |
Õpetada kangakudumist |
Külapäeva korraldamine |
2009–2013 |
Külaselts, fondid |
Traditsiooniline üritus |
Peeli jõe ääres elavate suguvõsade kokkutulekute korraldamise toetamine |
2009–2013 |
Kivioja seltsing |
Elujõuline elanikkond |
Piirkondade ajaloolise uuringu läbiviimine ja |
2009 – 2015 |
Külaselts, elanikud, kool, fondid |
Piirkonna kohta koostatud ajalooraamat |
sellekohase trükise väljaandmine, ajaloopäev |
|
|
|
Peeli jõe äärsete luhtade korrastamine |
2009 – 2015 |
Kivioja seltsing |
Vaidva jõgi on puhastatud risust Läti piirini |
Majapidamiste suunavate viitade ja piirkonna infotahvli paigutamine |
2009 – 2015 |
Külaselts, Teedevalitsus, fondid |
Märgistatud majapidamised |
Külakiige ehitamine Tundu külla |
2009 – 2015 |
Kivioja seltsing |
Vaba aja veetmise koht |
Spordiväljaku rajamine Tundu ja Vastse-Roosa külla |
2009 – 2015 |
Kivioja seltsing Kohalikud MTÜ koostöös Metsavenna talu ja/või teiste huvilistega |
Kohalikele ja turistidele kvaliteetsete sportimisvõimaluste tekitamine. |
Peeli jõega piirnevatele aladele matkaradade rajamine. |
2009 – 2015 |
Kivioja seltsing |
Turismi arendamiseks ja vaba aja veetmise koht |
Noorsootööd puudutava tegevuse toetamine |
2009 – 2015 |
Külaselts, fondid |
Külaseltsi juurde on käivitatud huvialaringid igale eale, piirkonda on tulnud noori tagasi |
Külapiiride originaalne määratlemine ja tähistamine |
2009 – 2015 |
Külaselts, fondid, elanikud |
Märgistatud on külapiirid |
Erateede remondiks vahendite otsimine ja taotlemine |
2009 – 2015 |
Vallavalitsus, fondid |
Parandatud on erateede olukorda, et oleks tagatud juurdepääs majadeni |
Elektrijaama taastamine vesiveskis |
2009 – 2015 |
Metsavenna talu |
Vesiveski töölerakendamine elektrienergia tootmiseks |
Kalaturismi piirkonna arendamine Vastse – Roosa ja Ape vesiveskite vahele |
2009 – 2015 |
Kohalikud MTÜ–d, fondid, ettevõtjad |
Kalaturismi võimaluste pakkumine |
Suusaradade rajamine Vastse – Roosa – Ape vahel |
2009 – 2015 |
Fondid, ettevõtjad, Vallavalitsus, külaselts |
Riikidevahelise suhtlemise elavdamine, turismi arendamine |
Õppereiside ja koolituste korraldamine |
2010–2015 |
Külaselts, fondid |
Omandatud kogemusi ja teadmisi |
6.10 Visioon
Tulevikus on turistidele pakkuda toitlustust ja majutuskohad. Kaunis loodus on korras ja
säilitatakse rahvusvahelise tähtsusega kalmistu. Külas on olemas toimiv külaselts ja rajatud
kooskäimiskoht. Vesiveski on renoveeritud. Toimuvad traditsioonilised ühisüritused. Talud
ei ole tühjaks jäänud ja elanikkond on noorenenud. Iga majapidamise juurde on tagatud
ligipääs. Korrastatud on olemasolevad majapidamised ja taastatud on enamus endiseid
talukohti kas elamiseks või turistidele kasutamiseks.