Arengukava 2009-2015

Külaelu arengukava 2009 – 2015

 

6  VASTSE-ROOSA PIIRKOND


Vastse – Roosa piirkonda kuuluvad Vastse – Roosa, Peebu ja Tundu külad.


6.1 Ajalugu
Vastse-Roosa vald moodustati 1866. aastal. 1920. aastal jäi Vastse-Roosast riigipiiri
ajamisel suurem osa ühes valla, koolimaja ja teiste kogukondlike asutustega Lätile.

11.02.1921. aastal Valga maakonna kindlaks määramisel jäi Vastse-Roosa endiselt Võru
maakonna alla. 1933. a. toimus Vastse-Roosa valla likvideerimine, liideti Vana-Roosa
vallaga. 1939. a. liideti Varstu vallaga. 01.09.1945. a. alustas tööd Vastse-Roosa Küla TSN
Täitevkomitee, mis seoses külanõukogude reorganiseerimisega likvideeriti 1. juulist 1954
ja liideti Mõniste Külanõukoguga. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. a. muutus
Mõniste vallaks.

01.10.1919. a. kolis iseseisev 4-klassiline Vastse-Roosa algkool härrastemajja. Kuni 1928.
aastani oli koolis 4 klassi, 1928. a. sügisel avati 5. klass ja 1929. a. 6. klass. 1929/1930 a.
oli 6 klassi- 2 õpetajat ja 30 õpilast. 1936. a. valmis uus koolimaja, mis oli ka 6-klassiline,
kuid hiljem muudeti kool taas 4-klassiliseks. Koolimaja on valmistatud Hans Kõlli projekti
järgi ja ehitajateks olid kohalikud inimesed. 1. novembril 1939. a. oli 6 klassi ja õpilasi
kokku 62 ning klassikomplekte 2. Kool sulges uksed 1972. a. Alates 1992. a. asub Vastse-
Roosa Algkooli majas Vastse-Roosa Piirivalvekordon.

Postiagentuur avati Vastse-Roosa vallamajas 20.05.1924. aastal,  mis toimis seal kuni 1944.
aastani. Mõnistesse viidi üle 60-ndatel, kuid nimi oli Vastse-Roosa sidejaoskond. 80-ndatel
muudeti nimi Mõniste sidejaoskonnaks.

1920.-1940. aastani tegutsesid külas Tundu Veeühistu ja Jäärajaam. Vastse – Roosa
Vesiveski on ehitatud 1909 a. Veeühistusse koondusid taluperemehed sookuivenduse
eesmärgil jasuuremate veekogude omanikud.
Vastse-Roosa esimese poe asutas Pudan mõisa moonamajja. Ta kauples rauakaupade,
majapidamistarvete ja viinaga. Pood likvideeriti 1940 a. Teine pood töötas kuni 1960.
aastani (Ferdinand Kütt). Küti poolt toodi kauplus 1968 a. veskimajja, nimeks sai „Vaidva
kauplus„ kus töötas kuni 1992. aastani. Hiljem hakkas käima autokauplus, mis käib
praeguseni üks kord nädalas. 1993. a. alustas Metsavenna pood, mis töötab tänaseni.

Vastse-Roosa vallakohus moodustati 1866. a. 1890. a. läks see aga Ape vallakohtu alla.
Vastse-Roosa Masinatarvitajate Ühisus – loodi 4. juuli 1920. a. ja likvideeriti 1950. a.
Vastse-Roosa Raamatukogu Seltsi segakoor – 1920-1941
Kodutütred ja Naiskodukaitse- asutati 3.02.1929. a., asutajaliikmeid 12.
Noorkotkad ja Kaitseliitlased- 1930. ja 1933. a.
Vastse-Roosa Raamatukogu Selts –loodi 1925. a.

6.2 Paiknemine

Vastse-Roosa küla asub Võru maakonna lõunapoolsemas tipus Mõniste vallas, küla piirneb
Läti Vabariigiga. Esimene naaberriigi linn asub 3 km kaugusel Ape linn. Vallakeskusest
asume 7 km kaugusel, kool ja lasteaed asuvad 10 km  kaugusel. Küla läbib Mõniste-Ape
maantee, mis on kohati ohtlik kuna liiklus on tihenenud just suurte veokite tõttu. Võru-
Valga maantee jääb 8 km kaugusele.

Tundu küla on pindalalt Mõniste vallas 9. kohal. (6,2 km²)  Mõniste keskusest asub ta 5 km
kaugusel kagu suunas Mõniste-Ape tee ääres. 1975.a. külade koondamise tulemusena liideti
Luhtu, Peeli, Pihkura, Soe ja Tundu asula ning moodustus praegune Tundu küla.
6.3 Infrastruktuur
Elektriga on varustatud kõik majapidamised, kuid teenuse kvaliteet kaugemal küla servadel
ei ole väga hea.

Teede seisukord on keskmine, kuid mõnele majapidamisele on probleemiks kehv ligipääs.
Vajalik on vallapoolne abi teede remontimisel.

Lähim postipunkt hetkel asub Mõnistes, 8 km kaugusel. Igapäevaselt käib postiljon. Veega
on varustatud majapidamised erinevalt –  puurkaevuvesi ja enamikel on salvkaevud. Tänu
2007. aastal alanud hajaasustuse veeprogrammile, on rajatud salvkaeve ja puurkaev
(Metsavenna talu ja lisaks kolm majapidamist). Kanalisatsioonisüsteeme on vähestel
taludel.

Prügivedu on igal majapidamisel ise korraldatud.

Külal puuduvad kaardid ja viidad.

Puudub kooskäimise koht. Peamine suhtlemise ja kooskäimise koht on kohalik pood, kus
inimesed käivad peamiselt kolm korda nädalas. Et enamus elanikest on eakad, siis on
vajalik omavaheline suhtlemine. Käiakse koos ühiselt sünnipäevi tähistamas ja muidu juttu
ajamas.

Telefonid on olemas peaaegu kõigil elanikel, kas tava- või mobiiltelefonid. Meie külas asub
EMT mobiilimast ja seega  on levi hea.

Arvuti ja internetiga on varustatud vähesed, kuna püsiühenduse hind on kallis ja leviga on
probleeme. Metsavenna poes on avalik internetipunkt ühe arvutiga.

6.4 Elanikud

Vastse – Roosa piirkonnas on 01.01 2009 aasta seisuga 95 elanikku.  Tundu küla on
piirkonnas suurim, 42  elanikuga.

Tabel Elanike arv Vastse Roosa piirkonna lades aastail 1994 2009

Küla

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

01-01

2009

VASTSE – ROOSA PIIRKOND

Peebu

12

14

14

17

18

19

18

18

19

14

11

10

11

11

11

12

VastseRoosa

51

51

45

45

47

45

45

42

41

41

40

44

43

40

42

41

Tundu

49

51

51

55

55

54

54

51

51

49

48

48

47

46

46

42

kokku

95

Küla asustus on koondunud maantee lähedale, kaugemal asuvaid maju on vähem.

Elanike liikumine on seotud pigem vananemisega , kuid hea märk on see, et noori tuleb
külla tagasi ja sünnib  lapsi juurde ( 2007 ja  2008 sündis üks laps)

6.5 Inimkapital
Külaelanike hulgas on puutöö,- infotehnoloogia,- käsitöö- ja aiandusoskustega inimesi.
Inimeste hobideks on ajaloo- ja sugupuude uurimine  ja küla ajalugu. On kogutud palju
andmeid, meenutusi, pilte jms. Koolitustel osalemine on tagasihoidlik.

6.6 Koostöö
Traditsioonilisteks ettevõtmisteks külas on iga- aastased heakorratalgud kalmistul, vabariigi
aastapäeva tähistamine Metsavenna talus ja vastlapäev. Rohkem ühiseid tegemisi ei ole,
kuna puudub kooskäimise koht ja eestvedajad. Külavanem ja seltsitegevus puudub.
Koostöö vallaga on tagasihoidlik, va. volikogu liikmete kaudu. Sõprussidemed on
Metsavenna talul ja tänu sellele külastab meie küla pidevalt võõramaalasi.

Maal on tekkinud selline olukord, et kohalike elanike elukvaliteet halveneb ning tekib oht,
et inimesed lahkuvad siit enda elukvaliteedi parandamise huvides.

Piirkonnas tegutseb Kivioja seltsing, kelle prioriteediks on piirkonnas elavate elanike
elukvaliteedi parandamine ja tasakaalustatud arengu toetamine

Mõniste vallaga on kavas arendada kultuuri- ja sotsiaaltegevusealast koostööd. Kivioja
seltsing toetab kohaliku omavalitsuse algatusi kohaliku kogukonna kodanikuaktiivsuse
tõstmiseks. Kivioja seltsingu  tegevuse eesmärgiks on Peeli ja Vaidva jõega piirneval alal
maarahva omakultuuri säilitamine, külarahva kooskäimise taaselustamine ja piirkonna
harmoonilisele arengule kaasaaitamine; sealhulgas maamajanduse ja sotsiaalse arengu
toetamine.

2003. aastal rajati tänu projektitoetustele Tundu külla mänguväljak ja kiigeplats. Parandati
küla heakorda. Puhastati lamminiite. Paigutati suure tee äärde suunavad viidad. Ühisele
küla kooskäimise platsile veeti elektrikaabel. Talvise projektiga tehti koostööd kohaliku
naisseltsi, lasteaia ja kooliga. Ühiselt viidi läbi loomepäevi, mille käigus meisterdati palju
huvitavaid esemeid ja õpiti juurde uusi töövõtteid.

 

6.7 Elulaad


Vastse – Roosa piirkonnas taastatakse  ja remonditakse maju ning haritakse põlde.
Kuritegevus puudub, kuna eakad inimesed on suurema  aja kodus ja hoiavad naabrite
majadel silma peal- toimib naabrivalve. Ape linna lähedus mõjub meie piirkonnale
positiivselt.

Piirkonnas tegelevad mahepõllumajandusega Läätsamäe talu ja Peebu talu, OÜ Sentafarm
tegeleb lihaveisekasvatusega.  Hüti külas asub Hüti Konverentsitalu, kus on võimalik
tegeleda ratsutamisega ja vibulaskmisega.

 

6.8 Vastse Roosa piirkonna SWOT analüüs

TUGEVUSED

Maheettetja tegutsemine

Läbiv rahvusvaheline tee

Metsavenna talu

Lihaveiste kasvatus

Looduslikud olud

Kauplus, AIP, Wifi

Joogiveevarustuse paranenud olukord

Jõed (forell, harjus)

Naabrivalve Vastse Roosas

Heakord

Kivioja seltsing

RKUSED

Valla ääreala

Palju eakaid

Elanikkonna vähesus

laliikumine rk

Hajaasustus (Peebu, Tundu)

Ühirituste vähesus

Ettetjate vähesus

Teede kehv olukord

Eestvedajate, ühistegevuse vähesus

VÕIMALUSED

Loodus

Koolimaja hoone kasutamine

Koostöö arendamine Ape linna noorsootöö, kultuuri, seltsitegevuslastega

lade ajaloo talletamine

ajaloopäevade korraldamine

Vaatetorni rajamine Peebule

Talude viidastamine

laseltsi, M moodustamine

Puhkepiirkonna kujundamine

OHUD

Veokite transiit

Elanikkonna vananemine

Noorte lahkumine last

Elanike võõrdumine üksteisest

Kuritegevus

6.9 Vastse Roosa piirkonna tegevuskava 2009 2015

Tegevus/projekt

Aeg

Elluviija/Partner

Eesmärk

Kooskäimiskoha

leidmine

20092010

Vallavalitsus

laselts

Fondid

Vastse-Roosa vana

koolimaja valla omandisse saamine rendile tmine Mle, kooskäimiskohtade rajamine kooli parkilõkkeplats, kiigeplats, palliplats

Seltsitegevuse

käivitamine

2009 2010

Elanikud

la traditsiooniliste

ürituste väljakujundamine, Külaseltsi juurde on käivitatud huvialaringid igale eale, külapäevad

Heakorratalgute

korraldamine

2009 2015

Elanikud, laselts

la korrastatud ja

prügivaba

Vastse Roosa

kalmistule tööriistakuuri ja kellatorni rajamine

2009 2015

laselts, fondid

Korras kalmistu

M moodustamine

2009 2010

Elanikud

Koostöö teiste vallas

asuvate laseltsidega, ühiritused

Turistidele teenuste

osutamine, vaatetorni ehitamise algatamine Peebu lla

2009 2015

laselts,

Vallavalitsus, fondid

Vaatetorni rajamisega on

tehtud algust, valla kõrgeim koht Peebu las

Õpikoja toetus

Mesindus

20092013

Fondid, elanikud,

laselts

Anda teadmisi

mesindusest

Õpikoja toetus Aiandus

ja maastikukujundus”

20092013

Fondid, elanikud,

laselts

Anda teadmisi aiandusest

ja maastikukujundusest

Internetis piirkonda

tutvustava kodulehelje tegemine

20092015

laselts,

Vallavalitsus, fondid

Edastada rohkem infot

last ja sealsetest tegemistest

Õpikoja toetus

Kangakudumine

20092013

Fondid, elanikud,

laselts

Õpetada kangakudumist

lapäeva korraldamine

20092013

laselts, fondid

Traditsiooniline üritus

Peeli jõe ääres elavate

suguvõsade kokkutulekute korraldamise toetamine

20092013

Kivioja seltsing

Elujõuline elanikkond

Piirkondade ajaloolise

uuringu läbiviimine ja

2009 2015

laselts, elanikud,

kool, fondid

Piirkonna kohta

koostatud ajalooraamat

sellekohase trükise

väljaandmine, ajaloopäev

Peeli jõe äärsete luhtade

korrastamine

2009 2015

Kivioja seltsing

Vaidva jõgi on

puhastatud risust Läti piirini

Majapidamiste

suunavate viitade ja piirkonna infotahvli paigutamine

2009 2015

laselts,

Teedevalitsus, fondid

Märgistatud

majapidamised

lakiige ehitamine

Tundu lla

2009 2015

Kivioja seltsing

Vaba aja veetmise koht

Spordiväljaku rajamine

Tundu ja Vastse-Roosa külla

2009 2015

Kivioja seltsing

Kohalikud MTÜ koostöös Metsavenna talu ja/või teiste huvilistega

Kohalikele ja turistidele

kvaliteetsete sportimisvõimaluste tekitamine.

Peeli jõega piirnevatele

aladele matkaradade rajamine.

2009 2015

Kivioja seltsing

Turismi arendamiseks ja

vaba aja veetmise koht

Noorsootööd puudutava

tegevuse toetamine

2009 2015

laselts, fondid

laseltsi juurde on

käivitatud huvialaringid igale eale, piirkonda on tulnud noori tagasi

lapiiride originaalne

määratlemine ja tähistamine

2009 2015

laselts, fondid,

elanikud

Märgistatud on lapiirid

Erateede remondiks

vahendite otsimine ja taotlemine

2009 2015

Vallavalitsus, fondid

Parandatud on erateede

olukorda, et oleks tagatud juurdepääs majadeni

Elektrijaama taastamine

vesiveskis

2009 2015

Metsavenna talu

Vesiveski

töölerakendamine elektrienergia tootmiseks

Kalaturismi piirkonna

arendamine Vastse Roosa ja Ape vesiveskite vahele

2009 2015

Kohalikud Md,

fondid, ettetjad

Kalaturismi imaluste

pakkumine

Suusaradade rajamine

Vastse Roosa Ape vahel

2009 2015

Fondid, ettetjad,

Vallavalitsus, külaselts

Riikidevahelise

suhtlemise elavdamine, turismi arendamine

Õppereiside ja

koolituste korraldamine

20102015

laselts, fondid

Omandatud kogemusi ja

teadmisi


6.10  Visioon


Tulevikus on turistidele pakkuda toitlustust ja majutuskohad. Kaunis loodus on korras ja
säilitatakse rahvusvahelise tähtsusega kalmistu. Külas on olemas toimiv külaselts ja rajatud
kooskäimiskoht. Vesiveski on renoveeritud. Toimuvad traditsioonilised ühisüritused. Talud
ei ole tühjaks jäänud ja elanikkond on noorenenud.  Iga majapidamise juurde on tagatud
ligipääs. Korrastatud on olemasolevad majapidamised ja taastatud on enamus endiseid
talukohti kas elamiseks või turistidele kasutamiseks.