Külaelu arengukava 2009 – 2015

 

6  VASTSE-ROOSA PIIRKOND

Vastse – Roosa piirkonda kuuluvad Vastse – Roosa, Peebu ja Tundu külad.

6.1 Ajalugu
Vastse-Roosa vald moodustati 1866. aastal. 1920. aastal jäi Vastse-Roosast riigipiiri
ajamisel suurem osa ühes valla, koolimaja ja teiste kogukondlike asutustega Lätile.

11.02.1921. aastal Valga maakonna kindlaks määramisel jäi Vastse-Roosa endiselt Võru
maakonna alla. 1933. a. toimus Vastse-Roosa valla likvideerimine, liideti Vana-Roosa
vallaga. 1939. a. liideti Varstu vallaga. 01.09.1945. a. alustas tööd Vastse-Roosa Küla TSN
Täitevkomitee, mis seoses külanõukogude reorganiseerimisega likvideeriti 1. juulist 1954
ja liideti Mõniste Külanõukoguga. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. a. muutus
Mõniste vallaks.

01.10.1919. a. kolis iseseisev 4-klassiline Vastse-Roosa algkool härrastemajja. Kuni 1928.
aastani oli koolis 4 klassi, 1928. a. sügisel avati 5. klass ja 1929. a. 6. klass. 1929/1930 a.
oli 6 klassi- 2 õpetajat ja 30 õpilast. 1936. a. valmis uus koolimaja, mis oli ka 6-klassiline,
kuid hiljem muudeti kool taas 4-klassiliseks. Koolimaja on valmistatud Hans Kõlli projekti
järgi ja ehitajateks olid kohalikud inimesed. 1. novembril 1939. a. oli 6 klassi ja õpilasi
kokku 62 ning klassikomplekte 2. Kool sulges uksed 1972. a. Alates 1992. a. asub Vastse-
Roosa Algkooli majas Vastse-Roosa Piirivalvekordon.

Postiagentuur avati Vastse-Roosa vallamajas 20.05.1924. aastal,  mis toimis seal kuni 1944.
aastani. Mõnistesse viidi üle 60-ndatel, kuid nimi oli Vastse-Roosa sidejaoskond. 80-ndatel
muudeti nimi Mõniste sidejaoskonnaks.

1920.-1940. aastani tegutsesid külas Tundu Veeühistu ja Jäärajaam. Vastse – Roosa
Vesiveski on ehitatud 1909 a. Veeühistusse koondusid taluperemehed sookuivenduse
eesmärgil jasuuremate veekogude omanikud.
Vastse-Roosa esimese poe asutas Pudan mõisa moonamajja. Ta kauples rauakaupade,
majapidamistarvete ja viinaga. Pood likvideeriti 1940 a. Teine pood töötas kuni 1960.
aastani (Ferdinand Kütt). Küti poolt toodi kauplus 1968 a. veskimajja, nimeks sai „Vaidva
kauplus„ kus töötas kuni 1992. aastani. Hiljem hakkas käima autokauplus, mis käib
praeguseni üks kord nädalas. 1993. a. alustas Metsavenna pood, mis töötab tänaseni.

Vastse-Roosa vallakohus moodustati 1866. a. 1890. a. läks see aga Ape vallakohtu alla.
Vastse-Roosa Masinatarvitajate Ühisus – loodi 4. juuli 1920. a. ja likvideeriti 1950. a.
Vastse-Roosa Raamatukogu Seltsi segakoor – 1920-1941
Kodutütred ja Naiskodukaitse- asutati 3.02.1929. a., asutajaliikmeid 12.
Noorkotkad ja Kaitseliitlased- 1930. ja 1933. a.
Vastse-Roosa Raamatukogu Selts –loodi 1925. a.

6.2 Paiknemine

Vastse-Roosa küla asub Võru maakonna lõunapoolsemas tipus Mõniste vallas, küla piirneb
Läti Vabariigiga. Esimene naaberriigi linn asub 3 km kaugusel Ape linn. Vallakeskusest
asume 7 km kaugusel, kool ja lasteaed asuvad 10 km  kaugusel. Küla läbib Mõniste-Ape
maantee, mis on kohati ohtlik kuna liiklus on tihenenud just suurte veokite tõttu. Võru-
Valga maantee jääb 8 km kaugusele.

Tundu küla on pindalalt Mõniste vallas 9. kohal. (6,2 km²)  Mõniste keskusest asub ta 5 km
kaugusel kagu suunas Mõniste-Ape tee ääres. 1975.a. külade koondamise tulemusena liideti
Luhtu, Peeli, Pihkura, Soe ja Tundu asula ning moodustus praegune Tundu küla.
6.3 Infrastruktuur
Elektriga on varustatud kõik majapidamised, kuid teenuse kvaliteet kaugemal küla servadel
ei ole väga hea.

Teede seisukord on keskmine, kuid mõnele majapidamisele on probleemiks kehv ligipääs.
Vajalik on vallapoolne abi teede remontimisel.

Lähim postipunkt hetkel asub Mõnistes, 8 km kaugusel. Igapäevaselt käib postiljon. Veega
on varustatud majapidamised erinevalt –  puurkaevuvesi ja enamikel on salvkaevud. Tänu
2007. aastal alanud hajaasustuse veeprogrammile, on rajatud salvkaeve ja puurkaev
(Metsavenna talu ja lisaks kolm majapidamist). Kanalisatsioonisüsteeme on vähestel
taludel.

Prügivedu on igal majapidamisel ise korraldatud.

Külal puuduvad kaardid ja viidad.

Puudub kooskäimise koht. Peamine suhtlemise ja kooskäimise koht on kohalik pood, kus
inimesed käivad peamiselt kolm korda nädalas. Et enamus elanikest on eakad, siis on
vajalik omavaheline suhtlemine. Käiakse koos ühiselt sünnipäevi tähistamas ja muidu juttu
ajamas.

Telefonid on olemas peaaegu kõigil elanikel, kas tava- või mobiiltelefonid. Meie külas asub
EMT mobiilimast ja seega  on levi hea.

Arvuti ja internetiga on varustatud vähesed, kuna püsiühenduse hind on kallis ja leviga on
probleeme. Metsavenna poes on avalik internetipunkt ühe arvutiga.

6.4 Elanikud

Vastse – Roosa piirkonnas on 01.01 2009 aasta seisuga 95 elanikku.  Tundu küla on
piirkonnas suurim, 42  elanikuga.

_{Tabel Elanike arv Vastse – Roosa piirkonna külades aastail 1994 – 2009}

Küla	1994	1995	1996	1997	1998	1999	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	2007	2008	01-01– 2009
VASTSE – ROOSA PIIRKOND
Peebu	12	14	14	17	18	19	18	18	19	14	11	10	11	11	11	12
Vastse–Roosa	51	51	45	45	47	45	45	42	41	41	40	44	43	40	42	41
Tundu	49	51	51	55	55	54	54	51	51	49	48	48	47	46	46	42
kokku																95

Küla asustus on koondunud maantee lähedale, kaugemal asuvaid maju on vähem.

Elanike liikumine on seotud pigem vananemisega , kuid hea märk on see, et noori tuleb
külla tagasi ja sünnib  lapsi juurde ( 2007 ja  2008 sündis üks laps)

6.5 Inimkapital
Külaelanike hulgas on puutöö,- infotehnoloogia,- käsitöö- ja aiandusoskustega inimesi.
Inimeste hobideks on ajaloo- ja sugupuude uurimine  ja küla ajalugu. On kogutud palju
andmeid, meenutusi, pilte jms. Koolitustel osalemine on tagasihoidlik.

6.6 Koostöö
Traditsioonilisteks ettevõtmisteks külas on iga- aastased heakorratalgud kalmistul, vabariigi
aastapäeva tähistamine Metsavenna talus ja vastlapäev. Rohkem ühiseid tegemisi ei ole,
kuna puudub kooskäimise koht ja eestvedajad. Külavanem ja seltsitegevus puudub.
Koostöö vallaga on tagasihoidlik, va. volikogu liikmete kaudu. Sõprussidemed on
Metsavenna talul ja tänu sellele külastab meie küla pidevalt võõramaalasi.

Maal on tekkinud selline olukord, et kohalike elanike elukvaliteet halveneb ning tekib oht,
et inimesed lahkuvad siit enda elukvaliteedi parandamise huvides.

Piirkonnas tegutseb Kivioja seltsing, kelle prioriteediks on piirkonnas elavate elanike
elukvaliteedi parandamine ja tasakaalustatud arengu toetamine

Mõniste vallaga on kavas arendada kultuuri- ja sotsiaaltegevusealast koostööd. Kivioja
seltsing toetab kohaliku omavalitsuse algatusi kohaliku kogukonna kodanikuaktiivsuse
tõstmiseks. Kivioja seltsingu  tegevuse eesmärgiks on Peeli ja Vaidva jõega piirneval alal
maarahva omakultuuri säilitamine, külarahva kooskäimise taaselustamine ja piirkonna
harmoonilisele arengule kaasaaitamine; sealhulgas maamajanduse ja sotsiaalse arengu
toetamine.

2003. aastal rajati tänu projektitoetustele Tundu külla mänguväljak ja kiigeplats. Parandati
küla heakorda. Puhastati lamminiite. Paigutati suure tee äärde suunavad viidad. Ühisele
küla kooskäimise platsile veeti elektrikaabel. Talvise projektiga tehti koostööd kohaliku
naisseltsi, lasteaia ja kooliga. Ühiselt viidi läbi loomepäevi, mille käigus meisterdati palju
huvitavaid esemeid ja õpiti juurde uusi töövõtteid.

 

6.7 Elulaad

Vastse – Roosa piirkonnas taastatakse  ja remonditakse maju ning haritakse põlde.
Kuritegevus puudub, kuna eakad inimesed on suurema  aja kodus ja hoiavad naabrite
majadel silma peal- toimib naabrivalve. Ape linna lähedus mõjub meie piirkonnale
positiivselt.

Piirkonnas tegelevad mahepõllumajandusega Läätsamäe talu ja Peebu talu, OÜ Sentafarm
tegeleb lihaveisekasvatusega.  Hüti külas asub Hüti Konverentsitalu, kus on võimalik
tegeleda ratsutamisega ja vibulaskmisega.

 

_{6.8 Vastse – Roosa piirkonna SWOT analüüs}

TUGEVUSED • Maheettevõtja tegutsemine • Läbiv rahvusvaheline tee • Metsavenna talu • Lihaveiste kasvatus • Looduslikud olud • Kauplus, AIP, Wifi • Joogiveevarustuse paranenud olukord • Jõed (forell, harjus) • Naabrivalve Vastse – Roosas • Heakord • Kivioja seltsing	NÕRKUSED • Valla ääreala • Palju eakaid • Elanikkonna vähesus • Külaliikumine nõrk • Hajaasustus (Peebu, Tundu) • Ühisürituste vähesus • Ettevõtjate vähesus • Teede kehv olukord • Eestvedajate, ühistegevuse vähesus
VÕIMALUSED • Loodus • Koolimaja hoone kasutamine • Koostöö arendamine Ape linna noorsootöö–, kultuuri–, seltsitegevuslastega • Külade ajaloo talletamine – ajaloopäevade korraldamine • Vaatetorni rajamine Peebule • Talude viidastamine • Külaseltsi, MTÜ moodustamine • Puhkepiirkonna kujundamine	OHUD • Veokite transiit • Elanikkonna vananemine • Noorte lahkumine külast • Elanike võõrdumine üksteisest • Kuritegevus

_{6.9 Vastse – Roosa piirkonna tegevuskava 2009 – 2015}

Tegevus/projekt	Aeg	Elluviija/Partner	Eesmärk
Kooskäimiskoha leidmine	2009–2010	Vallavalitsus Külaselts Fondid	Vastse-Roosa vana koolimaja valla omandisse saamine rendile võtmine MTÜ–le, kooskäimiskohtade rajamine kooli parki– lõkkeplats, kiigeplats, palliplats
Seltsitegevuse käivitamine	2009 – 2010	Elanikud	Küla traditsiooniliste ürituste väljakujundamine, Külaseltsi juurde on käivitatud huvialaringid igale eale, külapäevad
Heakorratalgute korraldamine	2009 – 2015	Elanikud, külaselts	Küla korrastatud ja prügivaba
Vastse – Roosa kalmistule tööriistakuuri ja kellatorni rajamine	2009 – 2015	Külaselts, fondid	Korras kalmistu
MTÜ moodustamine	2009 – 2010	Elanikud	Koostöö teiste vallas asuvate külaseltsidega, ühisüritused
Turistidele teenuste osutamine, vaatetorni ehitamise algatamine Peebu külla	2009 – 2015	Külaselts, Vallavalitsus, fondid	Vaatetorni rajamisega on tehtud algust, valla kõrgeim koht Peebu külas
Õpikoja toetus “Mesindus	2009–2013	Fondid, elanikud, külaselts	Anda teadmisi mesindusest
Õpikoja toetus “Aiandus ja maastikukujundus”	2009–2013	Fondid, elanikud, külaselts	Anda teadmisi aiandusest ja maastikukujundusest
Internetis piirkonda tutvustava kodulehekülje tegemine	2009–2015	Külaselts, Vallavalitsus, fondid	Edastada rohkem infot külast ja sealsetest tegemistest
Õpikoja toetus “Kangakudumine	2009–2013	Fondid, elanikud, külaselts	Õpetada kangakudumist
Külapäeva korraldamine	2009–2013	Külaselts, fondid	Traditsiooniline üritus
Peeli jõe ääres elavate suguvõsade kokkutulekute korraldamise toetamine	2009–2013	Kivioja seltsing	Elujõuline elanikkond
Piirkondade ajaloolise uuringu läbiviimine ja	2009 – 2015	Külaselts, elanikud, kool, fondid	Piirkonna kohta koostatud ajalooraamat

sellekohase trükise väljaandmine, ajaloopäev
Peeli jõe äärsete luhtade korrastamine	2009 – 2015	Kivioja seltsing	Vaidva jõgi on puhastatud risust Läti piirini
Majapidamiste suunavate viitade ja piirkonna infotahvli paigutamine	2009 – 2015	Külaselts, Teedevalitsus, fondid	Märgistatud majapidamised
Külakiige ehitamine Tundu külla	2009 – 2015	Kivioja seltsing	Vaba aja veetmise koht
Spordiväljaku rajamine Tundu ja Vastse-Roosa külla	2009 – 2015	Kivioja seltsing Kohalikud MTÜ koostöös Metsavenna talu ja/või teiste huvilistega	Kohalikele ja turistidele kvaliteetsete sportimisvõimaluste tekitamine.
Peeli jõega piirnevatele aladele matkaradade rajamine.	2009 – 2015	Kivioja seltsing	Turismi arendamiseks ja vaba aja veetmise koht
Noorsootööd puudutava tegevuse toetamine	2009 – 2015	Külaselts, fondid	Külaseltsi juurde on käivitatud huvialaringid igale eale, piirkonda on tulnud noori tagasi
Külapiiride originaalne määratlemine ja tähistamine	2009 – 2015	Külaselts, fondid, elanikud	Märgistatud on külapiirid
Erateede remondiks vahendite otsimine ja taotlemine	2009 – 2015	Vallavalitsus, fondid	Parandatud on erateede olukorda, et oleks tagatud juurdepääs majadeni
Elektrijaama taastamine vesiveskis	2009 – 2015	Metsavenna talu	Vesiveski töölerakendamine elektrienergia tootmiseks
Kalaturismi piirkonna arendamine Vastse – Roosa ja Ape vesiveskite vahele	2009 – 2015	Kohalikud MTÜ–d, fondid, ettevõtjad	Kalaturismi võimaluste pakkumine
Suusaradade rajamine Vastse – Roosa – Ape vahel	2009 – 2015	Fondid, ettevõtjad, Vallavalitsus, külaselts	Riikidevahelise suhtlemise elavdamine, turismi arendamine
Õppereiside ja koolituste korraldamine	2010–2015	Külaselts, fondid	Omandatud kogemusi ja teadmisi

6.10  Visioon

Tulevikus on turistidele pakkuda toitlustust ja majutuskohad. Kaunis loodus on korras ja
säilitatakse rahvusvahelise tähtsusega kalmistu. Külas on olemas toimiv külaselts ja rajatud
kooskäimiskoht. Vesiveski on renoveeritud. Toimuvad traditsioonilised ühisüritused. Talud
ei ole tühjaks jäänud ja elanikkond on noorenenud.  Iga majapidamise juurde on tagatud
ligipääs. Korrastatud on olemasolevad majapidamised ja taastatud on enamus endiseid
talukohti kas elamiseks või turistidele kasutamiseks.